Kõrbe- ja liivahiired

Selle rühma tuntuim liige on Mongoolia liivahiir, kes on kõrbehiirte seast kõige sõbralikum.

Kõrbehiirte puhul peab meeles pidama, et nad on äärmiselt seltsivad olendid. Neid tuleks alati majutada rühmiti, mitte üksinda. Kui ei ole soovi neid paljundada, siis tuleks rühmad moodustada ühesoolistest isenditest. Nad ei ole läbinisti ööloomad. Kuna nende loomus on väga aktiivne, siis nad armastavad pigem omapead ringi sibada, mitte pikka aega süles olla. Ligikaudne eluiga on neil kuni kolm aastat.
Majutus

Terraarium võiks olla pigem akrüülist, kui klaasist ning see tuleks varustada õhuavadega kaanega. Nende allapanu pole vaja nii tihti vahetada kui hiirtel ja rottidel, sest nad eritavad vähem uriini. Allapanuks võib kasutada jämedaid saelaaste mida müüakse väikeloomade allapanuks, aga kindlasti ei tohi kasutada saepuru. Kõrbehiirtel on komme urge kaevata ning kui ta silmad puutuvad saepuruga kokku, tekib põletik. Allapanu sisse võib peita ka torusid, et loomakestel oleks huvitavam. Hiirtele tuleb terraariumisse panna ka materjali, millest pesa valmistada. Korrasta puuri kord nädalas.

Toitumine

Kõrbe- ja liivahiirte toitumine on lihtne. Nad söövad peamiselt seemneid, köögivilju. Neile maitsevad ka jahuussid ja putukad. Õlirikkaid seemneid ei tohiks neile palju anda, muidu võivad loomakesed rasvuda ja see võib neile eluohtlik olla. Toidunõu peaks olema raske savist nõu, mida loomad ei jaksa ümber lükata. Joogivett tuleb vahetada iga päev. Pudel tuleb kinnitada nii, et see lekkima ei hakkaks, sest kõrbehiired on niiskuse suhtes väga tundlikud ja see võib tekitada hingamisteede haigusi. Kindlasti ei tohi nende toidusedelit järsult muuta, sest see võib tekitada seedehäireid. Nad vajavad ka midagi näkitsemiseks, et nende hambad liiga pikaks ei kasvaks.

Mongoolia liivahiir
Mongoolia liivahiiri on aretatud laias värvivalikus: kanada valgetäpp, albiino, süsimust, lilla, tuvihall,kullavärviga hõbehiir. Karv on neil pehme ja läikiv ning saba on sama pikk kui kere. Neil on saba otsas väike karvatutt. Nad on jässaka keha ja pisikeste kõrvadega. Eluiga on neil 3-5 aastat. Suguküpseks saavad nad 12-16 nädalaselt ning tiinus kestab 28 päeva. Poegi ei tohi loovutada enne, kui nad on 1,5 kuu vanused. Vajalik on kindlasti ka liiv, et hiireke saaks 1-2 korda nädalas liivavanni võtta. Pesa materjaliks on sobiv hein ja wc-paber. Terraariumisse tuleks panna ka oksi, et neil oleks midagi närida. Plastmassist sisustust hiirtele ei soovitata, sest nad närivad plastmassi kiiresti katki ning see võib neile ohtlik olla. Toiduks on sobivad hamstri ja hiire toidud, kuid tuleb jälgida rasvade sisaldust toidus. Värsket toitu ei tohiks palju anda, sest see võib kergesti tekitada kõhulahtisust. M'nikord võiks anda neile ka putukaid, näiteks jahuusse, kärbseid või sääski.

Mongoolia liivahiired

Shaw' liivahiir 

Nad on umbes roti suurused ning välimuselt sarnased mongoolia liivahiirtele. Nende saba ots on must ja saba otsas ei ole nii esilekerkivat tutti. Kõrvad on tal mongoolia liivahiirtest suuremad ja vähem karvased. Värvi poolest on nad tumedamad kui mongoolia liivahiirte agouti värvus, aga neid on ka heledamat värvi ning ka valgete täppide ja valge sabaotsaga isendeid.

Iseloomult on nad uudishimulikud ja sõbralikud. Nende hambad on suuremad kui mongoolia liivahiirel. Kui nad puurist välja jooksma lasta, tuleb neid väga hoolikalt jälgida, et nad midagi läbi ei näriks või oma uudishimuliku iseloomu tõttu endale viga ei teeks. Nad on aktiivsed nii päeval kui ka öösel ning vahepeal teevad väikseid uinakuid.

Terraarium võiks olla neil vähemalt 200l'ne. Aluspanu tuleb terraariumisse panna palju, et loomakestel oleks võimalik tunneleid kaevata ning kindlasti tuleb terraariumisse panna ka oksi, tunneleid ja pesasid. Vähemalt kord nädalas peab olema võimalus liivavanni võtta.

Emaseid shaw' liivahiiri tuleks pidada üksinda, isaseid soovitatakse pidada aga kahekaupa. Emased teevad oma puurikaaslase elu väga stressirikkaks, olenemata, mis soost puurikaaslane on.

Nad söövad samu asju, mida mongoolia liivahiired, kuid puu- ja köögivilju söövad nad rohkem. Nad vajavad ka natukene liha, näiteks jahuusse või putukaid, hästi sobib ka kasside või koerte kuivtoit. Eluiga on neil 3-6 aastat. Suguküpsed on nad 10-12 nädalaselt ning tiinus kestab neil 24-26 päeva. Pojad võib emast lahutada 5-6 nädalaselt.

                                                                    Shaw' liivahiir

Rasvasaba-kõrbehiir ehk duprase kõrbehiir

Neil on ümara kujuga keha ning lai roosa saba, kus nad säilitavad oma rasvavarusid. Mongoolia liivahiirtest on nad pisemad, neil on teravatipuline nägum kõrvad asetsevad üsna madalal külgedel ning nende nägu meenutab natukene rebase nägu. Nad on ööloomad, kes ei ole väga seltsiva iseloomuga ning tigeda konkurentsi vältimiseks tuleks nad kodus pidades erladi majutada. Iseloomult ei ole nad väga uudishimulikud ja tegutsevad pigem omaette, kui uudistavad inimest. Eluiga on neil 3-5 aastat. Nad saavad suguküpseks 2 kuuselt ning tiinus kestab 20 päeva. Poegi võiks ema juures hoida vähemalt 6 nädalat.

Rasvasaba-kõrbehiir

Kohevsaba-liivahiir
Mongoolia liivahiirtest on nad pisut suuremad ja elukohaks on neil kivikõrbed. Kohevsabade pea on teravatipuline ja neil on hästi esiletungivad vurrud. Nende saba on pikk ja kohev, musta värvi ning mõnikord valge sabatutiga. Keha värvus on neil kollane ja must ning kõht on valge. Sabast ei tohi neid haarata, sest see tuleb otsast ära ja ei kasva enam tagasi. Nad on väga aktiivsed, seega peaks neil olema suur terraarium, kus oleks võimalik ronida, närida ning kaevata. Terraarium võiks olla 250l või rohkem. Terraariumisse tuleks panna oksi, kive, köisi, korruseid. Neil peab olema võimalus liivas supelda, et karv ei muutuks rasvaseks. Nad on iseloomult üsna sõbralikud. Toiduks sobib neile sama toit, mis mongoolia liivahiirtelegi, kuid nad vajavad natukene ka loomset toitu, milleks on sobiv kassi või koera krõbinad, putukad või soolata keedetud liha. Värsket toitu ei tohi neile korraga palju anda, sest see tekitab kergesti kõhulahtisust. Nende eluiga on 4-5 aastat. Suguküpsed on nad juba 60-80 päevaselt ning nende tiinus kestab 21-24 päeva. Emaga peaks pojad olema 6-8 nädalat. 

Kohevsaba liivahiir

Gerbillus Perpallidus

Nad on mongoolia liivahiirtest pisemad kuid nende saba on natukene pikem. Värvus on neil seljalt kollane ning kõht on neil valge. Seljal on ka üksikud mustad karvad. Neil on suured silmad ja kitsas kehaehitus. Nende sabal on vaid üksikud karvad ning kõrvades karvad puuduvad. Nende sabanahk on õrn ning neid ei tohi sabast tõsta. Iseloomu poolest on nad uudishimulikud, kuid nad ei püsi käe peal vaid võivad mööda inimest ronima hakata. Kui nad ehmuvad,võivad nad hüpata meetri kõrgusele. Aktiivsemad on nad öösel. Terraariumis peaks neil olema rohkelt aluspanu, et oleks võimalik kaevuda. Neil peab olema võimalus võtta liivavanne. Terraariumis võiks olla korruseid, redeleid, kive, oksi, et oleks võimalus ronida. Pesamaterjaliks sobib wc-paber ja hein ning vajalik on ka pesamajake. Toiduks sobib sama toit mis mongoolia liivahiirele ning vahel tuleb neile anda ka putukaid või kassi, koera krõbinaid. Värsket toitu anda harva. Suurtes gruppides võivad nad kaklema minna ning pigem on neid hea üksinda pidada. Nad elavad 2-4 aastat. Suguküpsed on nad 14 nädalasena ning tiinus kestab 23 päeva. Pojad võib emast eraldada 6 nädalaselt. 

Gerbillus Perpallidus

 

Hamster

Üldine hooldus

Et hamster oleks terve ja õnnelik, tuleb talle võimaldada korralik toit ja peavari.

Puuri juures vaata kindlasti, et põhi oleks korralikult kinnitatud võre külge, sest muidu leiab hamster võimaluse puurist välja pugeda. Puuris peab kindlasti olemas olema magamiskoht. Pesa tegemiseks sobivad pehme paber, vatt või puuvillane lõng. Puuri tuleb puhastata kord nädalas ning vahetada tuleb nii pesamaterjali kui ka allapanu. Õiget tüüpi allapanu saab osta lemmikloomapoest. Hamstrite keskmine eluiga on 18-24 kuud.

Hamstrit tuleb hoida heas kehalises vormis. Jooksuratas aitab hamstritel öist aktriivsust sisustada.

Toitumine

Hamstritele mõeldud toidusegud koosnevad tavaliselt teraviljaseemnetest millele on lisatud päevalilleseemneid ja maapähkleid. Sellist toitu tuleb anda loomale väheses koguses, sest selline segu on suure rasvasisaldusega. Toidunõu võiks olla väikes raske savist nõu ning joogivesi tuleks paigutada pudeliga puuri seinale. Lisaks kuivtoidule tuleb anda hamstrile ka värsket toitu, milleks sobib tükike õuna või köögivilja. Kindlasti tuleb hamstritele anda ainult nii palju sööki, kui palju ta suudab korraga ära süüa, sest alles jäänud toitu peidab ta põsetaskutesse või pesa alla allapanu sisse.

Hamster

Merisiga

Merisead on head lemmikloomad lastele, sest nad on väiksed ning selle pärast on neid lihtne hooldada ja ohutu sülle võtta. Küülikutest on nad ujedamad ja kartlikumad. Merisead elavad umbes 6 aastaseks.

Merisigade isendid jagunevad kolmeks liigiks: angooramerisead, rosettmerisead ning inglise lühikarvalised merisead. Merisigade kattevärvid võivad olla näiteks valge, must, pruun, kuldne ning kõige sagedamini on see mitmevärviline- valge pruuniga, valge mustaga, must pruuniga.

Üldine hooldus

Puuril peaks olema plastpõhjaga süvend ning seda ümbritsev traatvõrk. Puuri tuleb puhastada vähemalt kord nädalas. Puuri põhja allapanuks sobib kõige paremini saepuru või peenem höövlilaast. Võimalus on ka ühte puurinurka kassiliiva panna ning õpetada loomake seal oma hädadel käima. Kindlasti jälgi alati milline on merisea väljaheide, sest see võib tema tervisliku seisundi kohta palju öelda.

Toitmine

Merisigade ainevahetus on sarnane inimeste ja marmosettide omaga, kuid erineb ülejäänud imetajate omast. C-vitamiin peab merisigade toidus leiduma ehedal kujul, sest nad ei suuda toidust c-vitamiini sünteesida. Merisigadele mõeldud toitusegudele tuleb lisada kohases koguses vitamiini. Kui loom C-vitamiini ei saa, siis muutub tema nahk kuivaks ja ketendavaks ning karv langeb välja.

Lisaks valmistoidule sööb merisiga väga hea meelega köögivilju. Brokoli ja spinat sisaldavad suhteliselt palju C-vitamiini ning on meriseale heaks toiduks. Regulaarselt võib meriseale anda ka porgandit. Ka merisea toidusedelit ei tohi järsult muuta, sest see võib tekitada seedehäireid. Merisigade igapäevamenüüle võib lisada kliipudru. Selle valmistamiseks tuleb valada kliidele veidi sooja vett. See segu on eriti väärtuslik talvekuudel. 

Merisiga

Küülik

Küülikuid hakati kodustama juba tuhandete aastate eest. Eestis on lemmikloomadena kõige populaarsemad kääbusküülikud ja väikesed küülikud. Toon välja ka valiku väiksematest küülikutõugudest: hollandi küülik, inglise küülik, hollandi kääbus, kääbus-lontkõrv, reks. Suuremad küülikutõud on näiteks: flandria hiidküülik, uus-meremaa varieteedid, belgia metsjänes, beveren.

Tervis

Kontrolli alati oma lemmiku tervisliku seisundit. Küüliku kõrvad peavad olema puhtad ja ilma kärnadeta. Kärnad võivad viidata nakkuslike kõrvalestade olemasolule. Lõikehambad peavad asuma ühel joonel, muidu tuleb neid kogu küüliku elu jooksul pidevalt tagasi viilida. Küünised ei tohi olla liiga pikad ja tagakäppade all ei tohi olla hõõrdumislaike. Päraku ümbrus ei tohiks olla määrdunud, sest see võid viidata seedehäiretele, mis võivad olla üsna tõsised. Silmades ja ninas ei tohi olla rähma.

  

Toitmine

Küülikutel on ebaharilik seedeelundkond, seega on seedehäired kerged tekkima. Küülikute toitumisharjumusi ei tohi järsku muuta, sest seedeprotsessis olulist osa etendavad bakterid ei kohane sellega õigel ajal ning see tekitab seedehäireid.

Anna küülikule ka värsket toitu: võilillelehti, porgandit, kapsast, rohtu. Kui suvel on soov jänes viia õue aedikusse, on väga oluline teda juba ennem rohusöömisega harjutada. Kui jänes pole värske rohuga harjunud, võivad tagajärjed olla eluohtlikud. Kui küülik sööb tööstuslikult toodetavat küülikutoitu, siis pole talle toidulisandeid vaja. Aegajalt võib anda loomale ka küülikumaiustusi, aga kindlasti tuleb jälgida, et loom ei muutuks ülekaaluliseks. Toas elavad küülikud ei vaja nii palju toitu, kui õues elavad küülikud.

Üldine hooldus

Küülikupuuris olevat allapanu tuleb vahetada vähemalt kord nädalas ning pese aegajalt ka puuri põrandat.

Kõige parem on võtta küülik, kes on ubes 9-10 nädalat vana, sest sellises vanuses on küülik juba emast sõltumatu ning teda saab edukalt taltsutada. Kui võtta vanem küülik, ei pruugi ta tubaste oludega kohaneda.Küülikud on väga leidlikud ja võivad kodus palju pahandust teha. Et küüliku elu kodus oleks turvaline, tuleks kodus teha mõned muudatused. Kui teil on kodus trepp, siis tuleks paigaldada trepipiire, mis kaitseks looma kukkumise eest. Madalal olevad elektrijuhtmed tuleks ära peita, sest on väga suur tõenäosus, et jänes neid närima hakkab. Osta küülikule närimislelusid, et ta ei hakkaks mööbliesemeid ja vaipu närima. Loomale on hädavajalik ennast vahepeal sirutada ja ringi hüpata, seega tuleb inimesel olla tähelepanelik, kui ta lemmiku puurist välja laseb. Kui lemmik ei saa piisavalt ringi liikuda, võib see tema tervisele väga halvasti mõjuda. Päevast päeva puuris istuval loomal tekib stress. Lisaks sellele võivad loomal tekkida seedehäired ning lihaste kängumine. Loomake võib ka enneaegselt surra. Küüliku harilik eluiga on 6-8 aastat.

                                                    Küülikud

Meie imelised lemmikud

Olen viimased paar aastat vaikselt nokitsenud selle kallal, et saaks ükspäev valmis kodulehekülje meie armsatest lemmikloomadest. Koduloomad on suur osa meie elust ja nad väärivad parimat nagu ka iga teine pereliige. Põhjuks miks ma selle kallal töötama hakkasin on see, et minu suureks unistuseks ja südame asjaks on see maailma loomade jaoks kasvõi natukenegi paremaks kohaks muuta. Ma ei tea kuhu ma välja jõuan, aga praegu olen ma algust teinud lemmikloomadega. Muidugi on nende materjalidega veel palju tööd ja ma püüan võimalikult palju oma vabast ajast sellele pühendada.
Kui keegi mõtleb, et sooviks omale armast, huvitavat sõpra, siis loodan, et minu blogist on natukene abi otsuse tegemisel. Võimalusi on palju ja iga loom vajab erinevat hoolt ja palju armastust.
Olen avatud kriitikale ja uutele teadmistele. Loodan, et leiate siit huvitavat lugemist ja lemmiku valimine muutub lihtsamaks.

                                                                    Lemmikloomad